Vuänõs
Tääzz čaaʹʒʒihåiddamplaaʹne liâ norrum teâđ čaaʹʒʒi friskkvuõđâst čaaʹʒʒihåiddampââʹjest 2022–2027 taarbšeei tååim čaaʹʒʒi friskkvuõđ pueʹreem diõtt da ooudâsjuäʹtǩǩummuž diõtt Teän – Njauddâmjooǥǥ –Paččjooǥǥ čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest. Plaan kätt Lääʹdd-taaʹje čaaʹʒʒihåiddamvuuʹd Lääʹddjânnam beällsa vuuʹd.
Narood da čõkkpääiʹǩ vuuʹdest liâ occanj. Oummu tuejjeem kuârmtummuš Lääʹddjânnam beällsa vuuʹdest lij õccnja, jiâ-ka čääʹʒʒ šlaajjnallšeeʹm vaiggâdvuõđ samai ni leäkku. Kuârmteei tuejjeei vuuʹdest liâ ââldmõsân meäʹcctääll, aassâmkååʹdd di pååđ- da luõvâsvuõttjälstummuš, pääiklânji še mašinaalaž kåʹllkuäivvmõš. Jäänmõsân ooumažtåimmjummuš lij vaikktam Paččjooǥǥ čäʹccõõzz friskkvuõʹtte. Paččjoʹǩǩe, kååʹtt lij vuässas Taarr da Ruõššjânnam raajj-jokk, liâ rajjum čiččâm viõkkstroiʹttel da Aanar- da Rahajääuʹr tuõʹllʼjet viõkktääll taarbid. Teänjokk da Njauddâmjokk liâ vääžnai Atlaantt luõzz šõkknemjooǥǥ. Tuållâmjooǥǥ čäʹccõʹsse jooʹttikueʹli pâjjnummuž cäʹǧǧe Ruõššjânnam beäʹlnn åårrai viõkkstroiʹttel. Teänjooǥǥ čäʹccõsvuuʹdest oummu tåimmjummuš lij paaiʹǩi lââʹzztam eroosio da čuõkkui raajjmõš lij tuejjääm odm. luõzz pâjjnemcõggmid, koin pieʹǩǩ lij juʹn še jaukkuum. Čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest mädd- da meäʹcctääl vaikktõõzz liâ õccnjab ǥu jeeʹresåʹrnn Lappi beäʹlnn. Jiijjâs takai jeäʹrab kõõččmõõžžâs vuuʹdest liâ jâkkšlaaji da kueʹllkõõvi leävvnummuž cõggmõš. Jeäʹrben Jiõŋŋmieʹrre kolggi jooǥǥi luõssnaaʹlid vaarla luõssparasiitt vuâsttsa tååim liâ vääžnai čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest. Čaaʹʒʒihåiddamvuuʹd ärvvtõllum påʹnnčääʹccvääʹr liâ ânnʼjõž âânnmõʹšše kueʹsttjen vââʹllj da påʹnnčaaʹʒʒid tillʼlõõvi riisk liâ õccnja.
Tååim teäʹddâʹvve čaaʹʒʒi ânnʼjõžfriskkvuõđ tuõʹllʼjummša. Tååimid ehdtet aazztõõzz di mädd- da meäʹcctääl kuârmtummuž rääʹjtem diõtt. Meärrummuž hääitaid ǩiâpsmââʹttet da påʹnnčaaʹʒʒi friskkvuõđ seuʹrrjummuž veâhsseet. Jâkkšlaaji da kueʹllkõõvi leävvnummuš jiõŋŋmieʹrre kolggja čaaʹʒʒid lij tuõttšõs riskk, koon uuccummuš õõlǥat tååimid. Ânnʼjõžvueʹjj meâldlai tååimi veâhssummuš, meeraikõskksaž õhttsažtuâjj da lääʹjjšiõtlva kuånst liâ taʹrbbes täävtõõzz õsttmõõžž diõtt. Lââʹssen čaaʹʒʒihåiddamplaanâst jeeʹres sektoorid liâ ehdtam vuäʹpstemkuånstid di tuʹtǩǩeem- da ouddnemtååimid.
Lååʹvmeâldlaž tååimi, diǥu industria da jeeʹres jäärnaǩtåimmjummuž da aassâmkooʹddi ceäkldõskuârmtummuž beäʹlnn täävtõõzz vääʹldet lokku kuäʹss-a viõǥǥâst åårrai lääʹjjšiõttummuž meâldlânji vueiʹvvääʹššest lååʹppvueʹjjin. Påʹnnčaaʹʒʒi pueʹr täävtõsfriskkvuõđ ooudâsjuäʹtǩǩummuš õõlǥat juâtkast še påʹnnčääʹccvuuʹdi suõjjeemtaarb lokku välddmõõžž mäddâânnmõõžž plaanummšest da riisk tuejjeei tååimi sâjjdâttmõõžžâst.
Kuälmad plaaneemkõrvvjest čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest liâ taʹrǩstõllum 317 jääuʹr (1 798 ǩm2) da 143 jooǥǥ (3 175 ǩm). Tååimi mieʹrrummuš lij vuâđđõõvvâm oolâžčaaʹʒʒi friskkvuõʹtte. Klasstõõllmõõžž tuâǥǥažteâđ da klasstõõllmõõžž tääʹss lij ruõkkum pirrõsvaaldšeeʹm čääʹccšõõddâlmteâttriâšldõʹǩǩe. Pâʹjjel 90 % jokkčääʹccšõõdlmi lååkkmeäʹrest da kookkadvuõđâst leʹjje samai pueʹrr ekolooglaž friskkvuõđâst. Pueʹrr friskkvuõʹtte klasstõʹvve ååuʹc jooǥǥ leʹbe jokkvuâr, koid tillʼlââvv eeʹžža ooumažtåimmjummuž tiâddõs. Tåʹlǩ Âʹvvel Akujokk lij pueʹr hueʹnab friskkvuõđâst. Akujokk lij Mellanaava njeäʹšščääʹʒʒpuʹtstempääiʹǩ kuârmtummuž diõtt miâlggâd riʹjttjeei friskkvuõđâst. Jooǥǥ friskkvuõtt lij kuuitâǥ puârnam õõut klaass oouʹdab plaaneempââʹjest tååimi pueʹreen čääʹʒʒ vaajtemvuõđ. Paččjooǥǥ kolggâmvuuʹdest åårrai Aanar Väinnjooǥǥ, Pååʹštjooǥǥ da Maddib-Ravadakss pueʹr ekoloogla friskkvuõđ lij ärvvtõllum riiskâst huânnʼned kååʹllškuʹlljeem tuejjeem tiâddõõzzi diõtt. Teän Kietsimäjooǥǥ di Aanarjooǥǥ samai pueʹrr ekolooglaž friskkvuõtt lij riiskâst huânnʼned pääiklaž luõsspopulaatio occnam kååđđnääʹl diõtt.
Čaaʹʒʒihåiddamvuuʹd jääuʹrin (317 čääʹccšõõddâlm) puk liâ klasstõllum pueʹrr leʹbe samai pueʹrr ekoloogliʹžže friskkvuõʹtte. Samai pueʹr friskkvuõđâst liâ 90 % jääuʹri lååkkmeäʹrest da kuälmad jääuʹri vuʹvddšorrâdvuõđâst. Pueʹrr friskkvuõđâst liâ 10 % jääuʹrin. Vuʹvddšorrâdvuõđâst pueʹrr klaassâst åårrai vuäʹssvuõtt lij šurr (67 %), mii puätt jõnn Aanarjääuʹrest. Pueʹr hueʹnab friskkvuõʹtte jeät klasstõllum ni õõut jääuʹr.
Oouʹdab klasstõõllâmkõõrv mâŋŋa polybromattjum difenyyleetter pirrõõzz šlaajjnormm seʹrddji čääʹʒʒest kuâlla. Šlaajjnoorm čouggmõš tuejjii tõn, što kemiallaš friskkvuõtt mõttji ǩeeʹjjmieʹldd Lääʹddjânnmest da nääiʹt ååreen še čaaʹʒʒihåiddamvuuʹd pukin čääʹccšõõdlmin hueʹnnen. Kemiallšest klasstõõllmõõžžâst õnnum jeeʹres aunnsi beäʹlnn jiâ leäkku kaunnâm raajjäärvid pââjteei vaʹstteei vuässõõzz čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest spraavummu mettummšin.
Čaaʹʒʒi pueʹrr friskkvuõđâst šâʹdde ääuʹǩ nuʹt aassjid ǥu jieʹllemvueʹjjid. Takainalla vasttõs čaaʹʒʒisuõjjeemtååimi teäggtõõzzâst da raajjmõõžžâst lij tåimmjeeʹjin da čääʹccvuuʹdi vuäʹmsteeʹjin, leša vuäʹpstemkuånsti ooudâsviikkâmvasttõs lij tääuʹjmõsân ministeriain. Pääiklai õhttsažkooʹddi, aassji, ǩeâmppniiʹǩǩi da čääʹccvuuʹdi vuäʹmsteeʹji miârktõs lij šõddâm viõkksânji nuʹt teevvamhaʹŋǩǩõõzzi teäggtõõzzâst ǥu raajjmõõžžâst. Čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest liâ kuuitâǥ jiânnai čäʹccõõzz, kooi âânnmõš lij samai occnja, da kooi âʹlddvuuʹdin jiâ leäkku samai ni aazztõõzz.
Oolâžčaaʹʒʒi lââʹssen čaaʹʒʒihååid kruuʹǧǧe koʹlle 35 påʹnnčääʹccvuuʹd. Čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest liâ lââʹssen õhttsiʹžže 338 III klaass påʹnnčääʹccvuuʹd, kooi suåvlažvuõđ aassâmkooʹddi čääʹcchaʹŋǩǩummša ij leäkku võl seʹlvtum. III klaass vuuʹdi klasstõõllmõõžži taʹrǩǩummuž juätkkai Lappi vuuʹdest kuuitâǥ eeʹjj 2023 räjja. Puk vuuʹdi påʹnnčääʹʒʒ liâ pueʹrr kemiallšest da meärlaž friskkvuõđâst. Kolmm påʹnnčääʹccvuuʹd liâ nõõmuum riskkpäiʹǩǩen, koin liâ tuõttum häittaaunâsvaʹstteei vuässõõzz. Kueʹhtt påʹnnčääʹccvuuʹd liâ nõõmuum seʹlvtempäiʹǩǩen ǥu täi vuuʹdi påʹnnčääʹʒʒ šlaajâst jiâ leäkku tän poodd dovoʹlna teâđ.
Čaaʹʒʒihåiddamplaanâst ehdtum tååimi obbkuul oolâžčaaʹʒʒi beäʹlnn 7 miljoon euʹrred. Täʹst vueiʹvv-vuäʹss lij jeeʹres lääʹjjšiõttummuž vuâđald čõõđtemnallšeeʹm nc. vuâđđ- da jeeʹres vuâđđtååimid da 0,3 miljoon euʹrred čaaʹʒʒihååid tiuddeei tååim. Tååimi raajjmõõžž ooudâsviikkâm diõtt liâ ehdtum lääʹjjšiõtlva, ekonoomla, vaaldšemvuõđla da teâttvuâla vuäʹpstemkuånst, koid liâ meäʹrtõllum raajjâmvasttõõzz da õhttsažtuâjjkruugg.
Täällčääʹʒʒ välddmõʹšše ââʹnnem čääʹʒʒ, jieʹllempirrõõzz leʹbe šlaaji suõjjummša meäʹrtõllum vuuʹd jiâ tueʹjjed čaaʹʒʒihåiddamvuuʹdest pueʹr friskkvuõđ täävtõõzzâst čoʹrstummuž taarb. Akujoʹǩǩe ehdtet vueʹluum friskkvuõtt-täävtõõzz čaaʹʒʒihåiddampâjja 2022-27.
